Kohtuniku eksimus Liviko ja jaekettide viinakartelli asjas võib maksumaksjale tuua ligi 600 000eurose arve.
- Liviko kartelliprotsessi kaitsekulud võivad maksumaksjale kulukas minna. Foto: Andras Kralla
Nimelt
tühistas ringkonnakohus eelmisel nädalal varasema kohtuotsuse ning mõistis Eesti Vabariigilt menetluskulude hüvitamiseks välja ligi 600 000 eurot. Otsus tühistati põhjusel, et maakohtu kohtunik Velmar Brett tegi ringkonnakohtu hinnangul olulise eksimuse.
Kohtute pressiesindaja Anneli Vilu selgitusel peab süüdistatavate kohtu alla andmine toimuma selleks määratud eelistungil, ent viina müügihinna tõstmise kokkuleppe asjas seda ei tehtud. On vaid kohtunik Velmar Bretti allkirjastatud kohtu alla andmise määrus, mis kannab 11. juuni 2014. aasta kuupäeva. Süüdistatava kuriteo aegumise tähtaeg jõudis kätte napilt poolteist kuud pärast kohtu alla andmist.
Tegu on aegunud
See napp poolteist kuud oli aga liiga lühike aeg selleks, et teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista. Seaduse järgi peab nii kohtu otsus kui ka selle jõustumine olema tehtud alates kuriteo sooritamisest viie aasta jooksul.
Selle eksimuse tõttu tuleb riigil võib-olla kinni maksta vastaspoole kohtukulud, mis spetsialistide hinnangul on kohati üllatavalt kopsakad ning ületavad mõnel juhul ka prokuröri nõutud ja Harju maakohtus välja mõistetud karistussummasid.
Prokuratuur ega kohus ringkonnakohtu veel jõustumata otsust ajakirjandusele ei avaldanud. Osa kolmeteistkümnest vaidluses üles astunud advokaadist põikles üldse menetluskulude avaldamisest kõrvale. Osa viitas, et määrus ei ole veel jõustunud ning seetõttu ei ole võimalik kulusid avaldada.
Maxima kaitsja
Marko Kairjak rõhutas, et prokuratuur on avalikult teavitanud vaidluse jätkamisest riigikohtus ning teoreetiliselt võib juhtuda, et riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja menetluskulud võivad seetõttu Eesti Vabariigi jaoks muutuda.
Mitu advokaati kinnitas, et ringkonnakohus otsustas enamiku seniseid menetluskulusid hüvitada. Nii seisab kirjas ka ringkonnakohtu otsuses.
Prokurör Laura Feldmanis märkis Äripäevale, et aktsepteerib ringkonnakohtu lahendit, ent leiab, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust. Feldmanis kinnitas, et kavatseb ringkonnakohtu määruse riigikohtus vaidlustada. „Küsimus taandub sisuliselt sellele, kas Harju maakohtu poolt süüdistatavate kohtu alla andmine oli korrektne või mitte. Prokurörina aktsepteerin kohtulahendit, kuid leian siiski, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust,“ ütles Feldmanis.
Suured kulud
Üllatav on, et kohtualuste õiguskulud ületavad mõnel juhul prokuröri nõutud karistussumma.
Harju maakohus otsustas tunnistada Liviko süüdi kvalifitseeritud kuriteo toimepanekus ning mõistis ettevõttele rahaliseks karistuseks 1 276 000 eurot, millest kohe tasuda tuli 127 600 eurot.
Liviko õigusabi kulud aga on ilma käibemaksuta pea 200 000 eurot.
ASile Prisma Peremarket mõistis kohus rahalise karistuse 1 156 000 eurot, millest kohe tuli tasuda 115 600 eurot. Prisma õigusabi kulud küündisid aga pea 100 000 euroni ilma käibemaksuta.
Rimi Eesti Food ASile mõistis kohus rahalise karistuse 3 584 000 eurot, millest tuli kohe tasuda 358 400 eurot, Rimi õigusabi kulud küündisid veidi üle 70 000 euro.
Maxima Eesti OÜ-le mõistis kohus rahalise karistuse 1 907 000 eurot, millest kohe tuli tasuda 190 700 eurot, õigusabikulud küündisid pea 50 000 euroni.
Selver ASile mõistis kohus rahalise karistuse 2 956 000 eurot, millest tuli kohe tasuda 295 600 eurot, õigusabi kulud küündisid 70 000 euroni.
Varuli advokaadibüroole tuleb hüvitada Marko Kusbergi, Robert Sibula ja Ilja kulikovi esindamise eest enam kui 80 000 eurot. Maakohus mõistis Kusbergile 29400 eurot, millest tasuda tuli 2940 eurot, Sibulale 4380 eurot, millest tasuda tuli 438 eurot. Kulikovi mõistis Harju maakohus õigeks, talle tuleb Eesti Vabariigil tasuda 2688 eurot.
TASUB TEADA: Viinakartelli karusell läbi aja
Süüdistuse kohaselt sõlmis AS Liviko 2009. aasta juunis ja juulis konkurentsi kahjustava kokkuleppe madalama hinnaklassi viina müügiks konkureerivate ettevõtjatega ning Rimi Eesti Food ASi, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket ASi ja ASiga Helter-R.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai sõnul kasvas süüdistus välja 2012. aastal
OG Elektra ja Liviko kartellikahtlusest. Menetluse käigus OG Elektra vastu tõendeid ei leitud ja ettevõttele süüdistust ei esitatud. Liviko asjas alustati kriminaalasjas menetlus 2012. aastal.
Ettevõtted leppisid kokku, et 40protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitrise ASi Liviko ja temaga konkureerivate äriühingute Altia Eesti ASi ja
Liiwi Heliis ASi tarnitavate madalama hinnaklassi klaastaaras viina jaehind tõstetakse 63,50 kroonile (4,06 eurole). Hindade ühtlustumine toimus 09.07.2009–14.07.2009. Riigiprokuratuuri saatekirja kohaselt esitati süüdistusakt koos ettenähtud lisadega üldmenetluse kohaldamiseks kohtule 25. aprillil 2014. Harju maakohus andis süüdistatavad kohtu alla 11. juuni 2014. Teo aegumistähtaeg kukkus 31. juulil 2014.
Süüdistuse kohaselt pani Liviko konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse toime Liviko müügidirektor Kärt-Ragnar Kitse, müügijuht Ivar Grossevi ja võtmekliendihaldurite Rando Galini ja Hallar Ränki kaudu, nende tegude toimepanemise eest vastutab AS Liviko. Kits, Grossev, Galin ja Ränk tegutsesid ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel. Nende tööjaotuses oli määratletud, milliste Livikoga konkureerivate jaeettevõtjatega neist igaüks peab läbirääkimisi, vahendab teavet teiste ettevõtjate osalemise kohta ning jälgib ettevõtjate tegutsemist vastavalt kokkuleppele. Prokurör esitas kohtule tõenditena kirjad, milles muu hulgas oli märge mitte kasutada sõna „kokkulepe“, sest see on seadusega vastuolus.
No component for type: contentPartInfopank
Liviko on protsessi algusest peale rõhutanud oma süütust. Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi on märkinud, et firma edu on saavutatud ausas konkurentsis ning Liviko ei ole oma konkurentidega mingeid keelatud kokkuleppeid sõlminud.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.